13.11.2017 TORE sügiskool-supervisioonidel on ka kohvipausid tähenduslikud...
Kuu alguses, 3. ja 4. novembril oli Türi kõige toredam linn, sest hubasesse Türi toimetulekumajja olid üle Eesti kokku tulnud 17 TORE juhendajat ja sõpra ehk inimesed, kes aitavad iga päev koolis väikestel imedel sündida. Toimus TORE juhendajate sügiskool-supervisioon.
Sügiskool-supervisioonile on alati oodatud olulised inimestega töötavad TORE võtmeisikud - juhendajad, koolitajad ja ka juhatuse liikmed. Mitmel ühingu liikmel on lausa mitu rolli - TORE juhatuse liige, koolitaja, juhendaja Aili Avi käib supervisioonidel regulaarselt: ”Ma tean, kui raske on õpetajal koolis. Põhitöö on prioriteet ja ajaröövel. Olen aga alati juhendajaid koolitades öelnud, et TORE on hästi tehtud siis, kui sa ei tunne negatiivset väsimust. Toetama peaks aga nii üht kui teist poolt meis (ka positiivse väsimuse korral). TORE ühing on juba 11 aastat pakkunud TORE juhendajatele süsteemset võimalust tulla end laadima - inimese, õpetaja ja TORE juhendajana. Ise olen oma 15 õpetaja-aasta jooksul saanud tuge just neilt kooskäimistelt - inimese, õpetaja ja TORE juhendajana. Et olla tervik ja hakkamasaav. Värskendav oli ka seekord üsna suures ringis kohtuda nii uute tulijate kui ka pikaaegse TORE kogemusega juhendajate ning koolitajatega. Äge oli mõista, et meie uued Suure-Jaani TORE juhendajad said kohe aimu meie meeskonnatundest - meie supervisioonidel on ka kohvipausid olulised ja tähendusliku sisuga...”
Esimese päevapoole sügiskooli osale andis sisu TORE koolitaja ja naerusuu Epp Priimägi. Tegelesime psühhodraamaga ning tõsi, ka naermisega, sest teemaks oli töö- ja elurõõm. Märkasime rõõmu väikestest asjadest ning rändasime ajas tagasi, et leida oma väikese mina rõõm lapsepõlvest. See õnnestus! Loodetavasti õnnestub nüüd ka selle igapäevaelus väga vajaliku ja toetava ning tasakaalustava rõõmu hoidmine!
Samuti mitmes TORE rollis osalenud juhendaja, koolitaja, juhatuse liige Kelly Erin-Uusaar muljetab: „Mina võtsin psühhodraama „takjatena“ kaasa, hetkel küll vaid osalejatele midagi ütlevad, kuid minu jaoks eriti tähenduslikud sõnad: õnnepuu, poni ja lapsemeelne rullimine.“Aili jätkab: „Epp Priimäe psühhodraamaelementidele ootan järge, sain aimu, mis see on ja mida see võib meiega teha. Nii palju on avastada enda kohta. Usun, et hea töö eelduseks noortega on ka terviklik ja selge väärtuspildiga inimene nende ees. Mina olen tänulik."
Päeva teises pooles sai sügiskool kolm punkti, sest psühhodraama teema jätkub TORE konverentsil juhendajate töötoas. Kokku tulnud TORE inimeste jaoks läks õhtu edasi supervisiooniga - superviisoriks Ester Väljaots.
Kelly teeb enda joaks kokkuvõtte: „Ääretult tore oli nii vahva seltskonnaga avastada, õppida ja kogeda. Minu supervisioonilt kaasa võetud „takijad“ on sipelgpaabuloom, muinasjutt ja tasakaal. Kannatamatult ootan juba järgmist korda. Tänan kõiki ideede ja mõtete eest, mille grupist kaasa sain.“
Aili analüüsib seekordset supervisioonil kogetut laiemas vaates: ”Olen Estri nippe kasutanud oma põhitöös emakeeleõpetajana – need on loovad ja inspireerivad. Seekord meeldis eriti intervjueerimise tehnika, muinasjutu kirjutamine uudse nipiga, loomapiltide ja keskkonna harjutus, kus koostöös sai rääkida oma olemusest ning ka joonistada. Väga head tehnikad kõik ka laiemalt õpetaja töös.“
Veel hilisemad õhtutunnid said sisustatud kõige muu väga olulise, inimliku, innustava ja toredaga: meeldivatest vestlustest kitarrimängu ja laulmiseni.
Aitäh kõigile osalejatele! Aitäh Epp ja Ester!
Kevadel saavad juba ka kõik teised taas võimaluse osaleda kosutaval supervisioonil, mis traditsiooniliselt toimub märtsis-aprillis. Psühhodraamaga kohtume aga juba 9. veebruaril TORE konverentsil Laulasmaal.
Lust on teha tööd, kui sinu ümber olevad inimesed õpetavad sulle iga lause ja hetkega tohutult palju.
